Tsirgukõsõ

Inimesed ja kontaktid

• Õpetajad: Janika Teervalt, Janeka Leetma
• Õpetaja abi: Marju Päkk
• Telefon: +372 5182003
• E-post: tsirgukoso@setomaalasteaed.ee

Rühma lühitutvustus:

Rühma idee ja eripära: Seto keele ja kultuuri kallakuga väike rühm, mis kasutab lapsest lähtuvaid õpimeetodeid, väärtustab kogemus- ja õuesõpet ning toetub lasteaia, lapsevanemate ja kogukonna tihedale koostööle. Rühmaga liitudes toimub vanemate ja õpetajate vahel ühine perevestlus parema koostöö saavutamiseks.

Õppetöö metoodika ja rühma tööpõhimõtted

• Keelekümblusmetoodika: õpetajad räägivad lastega ja omavahel üksnes seto keeles. 
• Lapsest lähtuv pedagoogika: rühmas kasutatakse lapsest lähtuvaid õppemeetodeid (projektõpe, avastusõpe jt), kus lapsed on aktiivselt kaasatud õppeteemade valikusse ning saavad ise teha ettepanekuid päeva- ja nädalaplaanide osas. Oluline on ka lastele küllaldase vaba mängu võimaldamine, sest mängu ajal kontrollivad lapsed ise enda õppimist ning tunnetavad vajadust uute teadmiste järele. Rühma õppe- ja kasvatustöö on inspireeritud põhimõtetest, mis aitavad tugevdada lapse loovust, isikupära ja loomulikku õpihuvi (nt Reggio Emilia, montessori, Hea Algus jm).
• Õuesõpe: rühma töö aluseks on põhimõte, et kõik, mida saab teha õues, tehakse võimalusel õues. Palju veedetakse aega loodust avastades ja metsas matkates. Õuesolemise kaudu arendatakse loodushoidlikke väärtusi ning hoolivust ja tähelepanelikkust ümbritseva keskkonna suhtes. Halva ilmaga ollakse siiski toas ja õppetöös on koht ka tubastel tegemistel.
• Seto kultuur: seto keel, laul ja pillimäng, toidukultuur, mustrid ja kombed, samuti kodukoha loodus, on selle rühma igapäevaelu loomulik osa. Pärandkultuuri väärtustades õpitakse austama kultuuri ja elukeskkonda üldisemalt ning pööratakse tähelepanu lastele huvipakkuvatele teemadele, sest see on nende kultuuriruumi osa. Keelepesarühma tegevustesse on iganädalaselt kaasatud kultuurikandjatest kogukonnaliikmed, kes lastega elulisi tegevusi tehes (nt käsitöö, söögitegemine, laul, tants, talutööd, korilus vms) neile kodukohale omast kultuuri loomulikul viisil edasi annavad.
• Avatud õpikeskkond: kuna lapsed õpivad põhiliselt jäljendamise kaudu, siis käiakse lastega rohkem lasteaiaruumidest väljas, seal, kus täiskasvanud ise tegutsevad (nt kultuurisündmused, talud, ettevõtted, raamatukogu, muuseum jm). Õppetöö toimub peamiselt läbi elamuse ja kogemise ning täiskasvanute roll on lapsi inspireerida ja neis erinevate teemade vastu huvi tekitada.
• Teaduspõhisus: rühma töös on oluline teaduspõhine lähenemine ja riikliku õppekava järgimine. Õppetegevuse planeerimine ja meetodite valik toetub kaasaegsetele teadusuuringutele.
• Sallivus: rühmas väärtustatakse kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust, tunnustatakse iga lapse eripära ja arvestatakse üksteise vajadustega.